Millal on õige aeg saata ametlik nõudekiri?

Ärimaailmas liiguvad lepingud, tarned ja teenused iga päev, aga koos nendega liiguvad ka riskid. Üks levinumaid on võlasuhete tekkimine. See ei ole pelgalt kuiv juriidiline mõiste, vaid reaalsus, mis võib halvimal juhul halvata ettevõtte rahavoo ja rikkuda väärtuslikud koostöösuhted.

Vandeadvokaat Margus Sorga, kellel on enam kui 30 aastat erialast kogemust, ütleb, et peaaegu iga suureks kasvanud vaidluse juur ulatub tagasi lihtsate ja sageli välditavate eksimusteni. “Probleem ei teki üleöö. Kui maksetähtaegadest ei peeta kinni, antakse pidevalt ebamääraseid lubadusi või lükatakse arve tasumist ‘järgmisesse nädalasse’, on see juba selge signaal, et tuleb oma huve aktiivselt kaitsta,” selgitab Sorga.

Tema praktikas on enim probleeme tekitanud see, et ettevõtted alustavad koostööd ilma lepingut sõlmimata või lepivad tingimused kokku ainult suuliselt. See võib alguses tunduda paindlik ja usalduslik, kuid hiljem tähendab see, et oma nõuet on peaaegu võimatu tõendada. Isegi lühike kirjalik kokkulepe võib päästa kümnete tuhandete eurode väärtuses vaidlustest.

Teine levinud komistuskivi on liigne leebus võlgniku suhtes. Ettevõtjad kipuvad lootma heale tahtele ja annavad maksepikendusi, kuid sageli on see märk sellest, et probleem ei kao iseenesest. “Kui makse hilineb korra, võib see olla juhus. Kui see juhtub kolmandat korda, on see juba muster, mitte õnnetus,” ütleb Sorga.

Samuti näeb ta pidevalt, et enne koostöö alustamist ei hinnata partneri tausta ega maksekäitumist. Avalikud registrid ja krediidiinfo teenused on olemas, aga neid kasutatakse alles siis, kui probleem on juba käes. “Ennetamine on alati odavam ja kiirem kui hilisem vaidlus,” lisab Sorga.

Hiljutine juhtum illustreerib hästi, kui oluline on tegutseda kiiresti. Margus Sorga esindas tehnoloogiaettevõtet, kelle välismaine koostööpartner jäi võlgu ligi 120 000 eurot. Partner väitis, et teenus ei vastanud kokkulepitule, kuid lepingus olid tingimused selgelt kirjas ja poolte kirjavahetus viitas siiski soovitud tulemusele. “Me alustasime ametliku nõudekirjaga, tõime välja kõik lepingulised alused ja panime selge tähtaja. Kui vastust ei tulnud, algatasime Eestis kohtumenetluse ja tagasime võlgniku vara aresti. Surve toimis ja raha laekus veel enne, kui kohtuotsus jõudis sündida,” kirjeldab Sorga.

Tema sõnul on võlasuhted palju enamat kui pelgalt rahaline küsimus. Need mõjutavad ettevõtte mainet, partnerlussuhteid ja isegi sisekliimat. “Selged reeglid ja läbipaistvus ei ole ainult juriidiline kaitsevõrk – need on ka ärikultuuri osa, mis hoiab suhteid ausate ja toimivatena,” võtab vandeadvokaat Margus Sorga teema kokku.